- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
- OMX Baltic0,14%300,36
- OMX Riga0,97%888,53
- OMX Tallinn0,1%2 058,29
- OMX Vilnius0,34%1 198,02
- S&P 500−0,22%5 967,84
- DOW 300,08%42 206,82
- Nasdaq −0,51%19 447,41
- FTSE 100−0,2%8 774,65
- Nikkei 225−0,22%38 403,23
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,3
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna arusaam parkimisest: kuritegu
Tallinna linnavalitsus läheneb parkimisele kui ohtlikule ühiskonnavastasele tegevusele, kirjutab linnavolikogu revisjonikomisjoni esimees Hanno Matto (SDE).
Kuigi Tallinna linnavalitsus püüab parkimist kuvada kui eriti ohtlikku ühiskonnavastast tegevust, mis vajab ööpäevaringset maksustamist, siis ennekõike on parkimine liikumise teadvustatud osa, mitte kuritegu.
Tallinna linnavalitsuse suutmatuse tõttu planeerida ja korraldada linnalist liikuvust ummistavad parkivad autod kesklinna ja magalarajoonide tänavaid ning haljasalasid.
Pidevad parkimispogrommid äärelinna asumites ja Euroopa absoluutsesse kalliduse tippu tõstetud parkimistasud kesklinnas on poliitika, mida võiks oodata totalitaarse riigikorraga pealinnalt, mitte aga Tallinna linnavalitsuselt.
On üldtunnustatud, et Tallinna vanalinna või südalinna pole autodel liiga palju asja, kuid ka sel juhul peab linnavalitsus korraldama liiklust ja parkimist ning pakkuma reaalseid alternatiive liikuvuse tagamiseks.
Küsitav on ka kesklinnas parkimise ööpäevaringne maksustamine – kas tegemist on liikluskorralduse meetmega või fiskaalpoliitilise otsusega maksimeerida tulude laekumist linnaeelarvesse?
Kolm meedet
Jättes kõrvale parkimistasude hinnavõrdluse suuremate naaberpealinnadega Oslost Varssavini, selgub, et kesklinnades kasutatakse kolme põhilist parkimiskorralduse meedet.
Levinuim meede on parkimise kestvuse piiramine äripäevadel tööajal ühe või kahe tunnini ühe parkimistsükli kohta. Piiraja ületamist sanktsioneeritakse väga kalli viivistrahviga.
On ka kesklinna tänavaid, kus tipptundidel ummikute vältimiseks on parkimine üldse keelatud. Kehtib põhimõte – linnatänav on liikluseks. Autod, mis parkimiskorda eiravad, teisaldatakse lähimasse valvega parklasse. Autoomanik peab seejuures tasuma teisaldus- ja parkimistasu, mis pole odav.
Kolmas meede, osaliselt ka Tallinnas, on „pargi ja reisi“ süsteem. Selle meetme tegelikuks toimimiseks peab veerem olema kvaliteetne. Barjäär soojast ja mugavast isiklikust autost tõusmiseks täistuubitud bussi või trammi asumiseks on antud juhul kriitiline edutegur süsteemi toimimiseks. Tallinna mudel, tasuta ühistransport üle linna, kesine liinivõrk ja ülerahvastatud veerem pole antud juhul oma puudustega edu toonud.
Planeeritud viivistasud
Hetkel kuum
Analüüsides Tallinna linna järgmise aasta eelarvet ja parkimise korralduslikke meetmeid, on selge, et linnavalitsuse prioriteet on maksimeerida eelarve tulu, mitte aga korraldada liikuvust linnas.
Eelarvestatud on parkimistasudelt laekuma kokku tänavusest 15 protsenti suurem summa, mis on üle kahe korra kiirem tõus kui eelarve kogumahu tõus kokku.
Laekuv kogusumma parkimistasudelt on pea 7 miljonit eurot, täpsemalt 6 850 000 eurot.
Eraldi rõhutamist väärib, et 7 miljoni euro sisse on juba ette planeeritud viivistasud parkimiselt, mis võimaldab prognoosida, kumb tegevus saab olema linnavalitsuse jaoks eelistatud, parkimise sujuv korraldamine või sihikindel trahvimine.
Enimloetud
4
Viimased uudised
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Maruste: “See on eriti totter olukord”
„Turg ei ole enam vaba, vaid tinglik, ning strateegia ei saa enam lähtuda pelgalt hinnast“
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele
Vana-Lõuna 39/1, 19094 Tallinn
(+372) 667 0111
online@aripaev.ee